TECHNONICOL materjalid populaarseimatele fassaadisüsteemidele

Leedus on populaarsetele krohvitud fassaadidele juba pikemat aega tõsist konkurentsi pakkunud tuulutatavad fassaadid, milles on välise fassaadiviimistluse ja soojustusmaterjali vahele jäetud õhuvahe. Nii neile kui teistele vähem levinud fassaadisüsteemidele on ettevõttel Mida LT pakkuda erinevaid soojustus- ja ohutusnõuetele vastavad isolatsioonimaterjale.

Krohvitavad fassaadid: mineraalvill

1.jpg

Krohvitud termoisolatsiooni komposiitsüsteeme (krohvitud seinad) kasutatakse laialdaselt nii uute hoonete soojustamiseks kui ka vanade hoonete renoveerimiseks. Termoisolatsioonikihti saab seintele paigaldada mitmel erineval viisil: ainult liimides, ainult mehaaniliselt kinnitades või nii liimides kui ka mehaaniliselt kinnitades. Millist meetodit hakatakse kasutama, sõltub seina alusest, soojustusmaterjalist ja Euroopa tehnilist tunnustust (ETL) omava tarnija juhistest. Leedus kasutatakse kõige enam usaldusväärset meetodit, mil soojusisolatsioon kinnitatakse seinale liimides ja pärast veel ka mehhaaniliselt. TECHNONICOL soovitab sellistes süsteemides kasutada mineraalvilla TECHNOFACADE COTTAGE või ekstrudeeritud vahtpolüstüreeni (XPS) TECHNONICOL CARBON PROF 300.

TECHNOFACADE COTTAGE on mittesüttiv ja veekindel heli- ja soojusisolatsiooniplaat, mis on valmistatud madala fenoolisisaldusega basaltkivimitest toodetud mineraalvillast. Neid toodetakse paksusega 30, 40 ja 50 mm, et saavutada kogu seinakonstruktsiooni nõutav soojusisolatsiooniindeks vastavalt projektile. Paneelid kinnitatakse soojustatava fassaadi külge liimi ja plastkinnitustega. Kinnitusviis ja kinnitusdetailide arv sõltuvad seina tüübist, tuulekoormusest ja hoone kõrgusest. 

Mineraalvillaplaadid TECHNOFACADE tuleb soojustatava pinna külge kinnitada kogu pinna ulatuses. Iga paneel tuleb kinnitada nii, et selle ja seina ning külgnevate paneelide vahele ei jääks mingeid õhukanaleid. Liimitud paneelid tuleb paigaldada nihkes (nagu müüritise ladumisel) nii, et nende vertikaalsed vuugid ei oleks kohakuti ja ei moodustaks nelja nurga ühenduskohta, mis muutub külmasillaks. Kui seina ebatasasuste tõttu tekivad paneelide vahele praod, tuleb need täita paneelidest lõigatud ribadega.

Krohvitavad fassaadid: polüstüreen


2.jpg

Ekstrudeeritud polüstüreen TECHNONICOL CARBON PROF 300 – ühtlaselt paiknevate suletud silmustega soojusisolatsioonimaterjal. See ei ima vett, ei paisu, ei kahane, ei mädane ja on vastupidav kemikaalide mõjule. Ekstrudeeritud polüstüreeni soojusjuhtivus λ on 0,034 W / (m • K) ja survetugevus 300 kPa. Suurem tihedus ja tugevus aitavad kergesti moodustada sileda ja kõva aluse, mis omakorda pikendab oluliselt kogu soojusisolatsioonisüsteemi kasutusiga.

Vahtplaadid, nagu mineraalvill, kinnitatakse soojustatava fassaadi külge nii liimiga kui ka mehaaniliselt. Ettevõte Mida LT soovitab XPS-ist moodustatud fassaadide soojustussüsteemidele kasutada liimivahtu TECHNONICOL 500 PROFESSIONAL, mis liimib soojustusplaadi alusele ja ka tihendab plaadid omavahel, moodustades nii ühtlase soojusisolatsioonikihi, milles ei ole külmasildu. XPS-paneelid tuleb paigaldada nihkes, täpselt nagu mineraalvillgi. Seejärel tuleb iga plaat konstruktsiooni tugevuse tagamiseks kinnitada mitmest kohast ka mehaaniliselt.

Pärast soojusisolatsioonikihi paigaldamist fassaad krohvitakse ja kaetakse mitme krohvikihiga, mille vahel on ka tugevdusvõrk. Kui krohv on kuivanud, tuleb valida viimistlusmaterjal, milleks on enamasti värv.

Ventileeritavad fassaadid: mineraalvill

Klassikaline materjal ventileeritavate fassaadide soojustamiseks on mineraalvill, mis sisestatakse alumiiniumist karkassi raamipostide vahele. Selliste fassaadide jaoks soovitab TECHNONICOL valida mineraalvilla TECHNOVENT STANDARD. See on mittesüttiv, veekindel, isoleerib suurepäraselt soojust ja heli – selle soojusjuhtivuskoefitsient λ on 0,035 W / (m • K). Tihti paigaldatakse mineraalvillakihile täiendavalt veel ka tuuleisolatsioonikiht, et kaitsta villa ventileeritavas õhuvahes tekkivate õhuvoolude eest. 

Pärast fassaadi katmist mineraalvillaga paigaldatakse samadele raamipostidele, järgides projektis ette nähtud kaugust soojustuskihist, kas siis kiudtsemendist, kõrgsurvelaminaadist (HPL), alumiiniumkomposiitpaneelidest, klinkerplaatidest või isegi kõige lihtsamatest plastplaatidest karkassiviimistlus.

Ventileeritavad fassaadid: PIR isolatsioon


3.jpg

Mineraalvilla asemel võite ventileeritavate fassaadide jaoks valida ka lihtsa vahtpolüstüreeni või moodsama ventileeritavate fassaadide soojustusmaterjali – viimastel aastatel väga populaarseks muutunud jäigast polüisotsüanuraat- ehk PIR- vahtplastist isolatsioonimaterjali TECHNONICOL F / F. Seda iseloomustab kõrge survetugevus ja ülimadal soojusjuhtivuse koefitsient λ – ainult 0,022 W / (m • K). PIR-paneelide struktuur sisaldab üle 95% suletud poori. Need paneelid ei ima vett ja säilitavad oma omadused muutumatuna kogu kasutusaja jooksul. Paneelid on mõlemalt küljelt kaetud mitmekihilise alumiiniumfooliumiga või muu difusioonikindla kattega, mis tagab täiendava aurutõkke. 

PIR-paneelid kinnitatakse fassaadile samamoodi nagu vahtpolüstürool – liimivahuga TECHNONICOL 500 PROFESSIONAL ja hiljem täiendava mehaanilise kinnitusega mitmes punktis. Neile, kes soovivad ideaalseid isoleerivaid konstruktsioonilisi omadusi, soovitab ettevõte TECHNONICOL paneelivuukide täiendavat tihendamist metalliseeritud tihenduslindiga NICOBAND. Selle alumine kleepuv külg, mis on valmistatud spetsiaalsest bituumen-polümeer sideainest, kleepub automaatselt igale remonditavale pinnale. Lindi väliskülg on kindlalt kaitstud alumiiniumfooliumiga. Seega muutub isolatsioonikiht kogu maja ümbritsevaks ühtlaseks soojus-, niiskus- ja õhukindlaks kihiks. 

PR eelis, võrreldes EPS-iga

Võrreldes tavalise vahtpolüstüreeni soojusisolatsiooniga, on PIR-kihil veel üks väga suur eelis: polüisotsüanuraat on palju kuumakindlam. Ilma struktuuri füüsiliste muutusteta talub see lausa kuni 130 ºC kuumust (võrdluseks – EPS talub ainult kuni 70 ºC). Seega kui kuum päike kütab suvel ventileeritavat fassaadi, ei lähe PIR soojusisolatsioonikiht kunagi liiga kuumaks ega hakka sulama ja deformeeruma. Mõne aasta pärast ei teki selles mikroskoopilisi pragusid. Praod on eriti ohtlikud krohvitud fassaadidele: kui mõrad aasta-aastalt laienevad, võib pikemas perspektiivis tekkida oht, et krohv tuleb EPS-i soojusisolatsioonilt lahti ja pudeneb maha.